Asfaldi katmine kitsastes või kitsastes kohtades,-nagu kõnniteedel, jalgrattateel, elamute alleedel, tehnilistes kaevikutes ja linnaremondi osades-nõuab hoolikamat materjalivalikut kui suuremahuliste teedeehitus-. Piiratud tööruum, sagedased käsitsitoimingud ja väiksemad seadmed seavad asfaldile kõrgemad nõudmised. Õige asfalditüübi valimine ei mõjuta mitte ainult ehituse tõhusust, vaid määrab ka pika{5}}katte vastupidavuse ja välimuse. Allpool on -valdkonnale keskendunud ülevaade kitsas{8}}ala sillutamiseks kõige sobivamatest asfalditüüpidest ja nende valiku peamistest teguritest.
Esiteks jääb kuuma asfalt (HMA) kõige sagedamini kasutatavaks valikuks kitsas{0}}ala sillutisprojektide puhul. HMA pakub tugevat konstruktsioonijõudlust, suurepärast-kandevõimet ja pikka kasutusiga. Piiratud alade puhul eelistatakse tavaliselt peene- või keskmise-klassiga HMA-d. Võrreldes jämedate-sortidega segudega on peent-asfalti lihtsam käsitsi puistata ja tasandada, võimaldades meeskondadel kompaktsete sillutuskivide või käsitööriistade kasutamisel saavutada siledamad pinnad ja puhtamad servad. Selle parem töödeldavus muudab selle eriti sobivaks kõnniteedele ja väikestele linnateedele.
Teiseks eelistatakse sooja asfalti (WMA) üha enam kitsastes ja linnapiirkondades. WMA-d toodetakse ja asetatakse madalamale temperatuurile kui traditsiooniline kuum asfalt, mis pakub kitsastes ruumides mitmeid eeliseid. Madalam temperatuur pikendab tööaega, võimaldades meeskondadel rohkem paindlikkust kitsastes oludes töötamisel või kui materjali transpordi vahemaad on lühikesed. Lisaks muudavad aurude ja emissioonide vähenemine WMA-d sobivamaks suletud või pooleldi{3}}suletud aladele, nagu tunnelid, maa-alused parkla sissepääsud ja tihedalt asustatud naabruskonnad.
Kolmandaks kasutatakse külma asfalti sageli väikesemahulisteks{0}}remonditöödeks kitsastes kohtades, mitte täissillutistöödel. Külmas segu säilib pikemat aega ja see ei vaja kuumutamist, mistõttu on see mugav erakorraliseks remondiks, lappimiseks ja ajutiste pindade jaoks. Selle mehaaniline tugevus ja vastupidavus on aga üldiselt madalamad kui kuumal või soojal seguasfaldil. Seetõttu sobib külmsegu kõige paremini vähese liiklusega piirkondadesse- või lühiajalise-lahendusena kuni püsisillutise tegemiseni.
Neljandaks on polümeer{0}}modifitseeritud asfalt (PMA) suurepärane valik kitsastele aladele, mis on avatud suurema stressi või karmide keskkonnatingimustega. Polümeeride lisamisega pakub PMA suuremat paindlikkust, vastupidavust pragude tekkele ja paremat roopatavust. See muudab selle ideaalseks kitsastele linnateedele, kus sagedased pidurdamised, pööramised või rasked koormused koondavad koormuse piiratud teekatte laiusele. Kuigi PMA materjalikulu on kõrgem, võib selle pikem kasutusiga märkimisväärselt vähendada hooldussagedust kitsastes ruumides, kus remont on häiriv ja kulukas.
Viiendaks valitakse kitsas{0}}pindade taastamiseks tavaliselt õhukesed asfaldisegud. Need segud on mõeldud kasutamiseks õhukese kihina{2}}, tagades samas hea libisemiskindluse ja pinna vastupidavuse. Õhukesed ülekatted on eriti kasulikud seal, kus on kõrguspiirangud, näiteks äärekivide, drenaažisüsteemide või hoonete sissepääsude läheduses ja kus freesimissügavus tuleb minimeerida.
Lisaks segu tüübile mängivad olulist rolli täitematerjali suurus ja gradatsioon. Väiksemad maksimaalsed täitematerjalid parandavad tihendamist väikeste rullide ja{1}}seadmete taga, tagades ühtlase tiheduse isegi kitsastes nurkades ja servades. Ühtlane gradatsioon aitab vähendada segregatsiooni ka käsitsi puistamise ajal.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kitsas{0}}ala asfaltkatte jaoks asfaldi valimisel on vaja tasakaalustada töödeldavust, vastupidavust, keskkonnamõju ja ehituslikke piiranguid. Olenevalt liikluskoormusest ja asukoha tingimustest kasutatakse tavaliselt peene-sorteeritud kuuma segu asfalti, sooja seguga asfalti, polümeer-modifitseeritud asfalti ja õhukesi kattesegusid. Kuna linnaehituses on jätkuvalt esikohal kompaktne ja täpne sillutis, muutub õige asfaldisegu valimine sama oluliseks kui õige varustuse valimine.